RHODOS

RHODOS

Peaaegu 1401 km2 suuruse pindalaga Rhodose saar on Egeuse mere kaguosas asuva Dodekaneeside saarestiku suurim saar. Ühtlasi on saar piirkonnas ka rahvarohkeim – seal elab alaliselt enam kui 115 tuhat inimest; lisaks suur hulk saart külastavaid turiste (ilma kruiisireisijate arvestamisetagi enam kui miljon turisti aastas). Rhodose saar on Kreeka üks tuntumaid ja populaarsemaid turismipärle – saar on huvipakkuv nii rannamõnude nautijale, aktiivse puhkuse harrastajale kui ka arhitektuurihuvilisele, nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Rhodose rannajoon on ca 220 km pikk ja saarel asub suurel hulgal erinevaid kauneid randu. Saare idarannikul asuvad liivarannad peaaegu katkematu ketina. Lääneranniku rannad ja merepõhi on seevastu kivisemad. Kuna tuuled puhuvad enamasti läänekaartest, on saare lääneranniku veed rahutumad ning sobivad paremini lohesurfajatele. Need, kes soovivad külastada väikest maalilist randa vaikses lahesopis, võiksid minna saare idaosas Faliraki asula lähedal asuva Antony Quinni lahe äärde jäävasse Ladiko randa. Samas lähedal Kalitheas asuv liivarand sobib hästi neile, kellele ei meeldi suur rahvarohkus. Rhodose lähedal on merevesi kõige soojem juulist septembrini, mil see on keskmiselt vahemikus 26–27 °C. Üle 20 °C on sealsete vete keskmine temperatuur aga koguni maist novembrini.

Aktiivse puhkuse nautijatele on huvipakkuv saare läänepoolses keskosas paikneva Rhodose kõrgeima mäe – 1215 m kõrguse Attávyrose tippu ronimine. Sama mäe nõlvadele on rajatud mitmeid matkaradasid ja jalgrattateid. Loodushuvilisele võib erakordse elamuse pakkuda aga Petaloúdes’e org ehk Liblikate org, mis jääb Rhodose linnast ca 20 km kaugusele edelasse.

Ekskursioonid

Rhodose linn – Rhodose linn on suurim keskaegne linn Euroopas, Rhodose vanalinn on liigitatud UNESCO maailmapärandi hulka. Tänapäeval on see hästiarenenud infrastruktuuri, suurejooneliselt väljaehitatud rannikuala, kuldsete liivaluidete ja kristallselge veega vahemereäärne linn. Rahuliku puhkuse armastajad leiavad siit värviliste päikeseloojangutega ilusad liivarannad. Linna suurejooneline arhitektuur viib ajas rändama, mistõttu pole ime, et paljud ajaloolised filmid on siin filmitud. See linn loob unustamatu mulje: loss, mis kerkib subtroopilisest aiast, minaretid, vanalinna ümbritev kaitsemüür, Püha Nikolase kindluse kõrval asuvad kolm keskaegset tuulikut, Uus Turg, Mandraki jahisadam kahe kuulsa hirvekujuga ning palju teisi kohti.

Liblikate org – Liblikate org on unikaalne ja idülliline koht, kus kogu õhk on juunist kuni septembrini pruunipunakirjusid liblikaid täis. Orus looklevad kitsad kivisillutisega rajad, mida ääristavad väikesed vesiroosidega järved ning ümbritsevad vulisevad ojad ja mühisevad kosed.

Lindos – Lindos oli kunagi võimas merelinn – üks kolmest antiiklinnast, mis rajati muistse Rhodose riigi loomisel. Tänapäeval on see lumivalgete majadega elav linnake. Mäe otsas asub kirjeldamatult ilus kindlus, kust avaneb Püha Pauli lahe maaliline panoraam. Jalutuskäigul mööda kivisillutistega külatänavaid saab näha traditsioonilise arhitektuuri ilu. Külastust väärivad kohad on järgmised: Püha Johannese Kreeka ortodoksi kirik (ehitatud sellel kohal asunud kiriku varemetele 13. või 14. sajandil); Athena Lindia pühamu (300 a. e. Kr.); Rooma templi varemed ja palju muud.

Antiikne Kamiros – Saare loodeosas asuval poolsaarel paiknev Kamiros oli Rhodose riigi rajamisel loodud kolmest linnast väikseim. Olles isoleeritum ja konservatiivsem kui kommertslik Lindos ja aristrokraatlik Ialyssos, on suutnud Kamiros säilitada oma antiikse küla hinguse. Kamiros hävines maavärinas 2. saj. e. Kr. 1859 alustati üleskaevamisi ning avastatud linnast sai Rhodose Pompeii.

Filermos – Mööda saare läänerannikut reisides jõuab Filerimose mäe tippu. Filerimose kõrgem osa on suur platoo ja enamus ehitisi on rajatud idaserva.

Parsonisi neem – Prasonisi tähendab kreeka keeles “rohelist saart”. Suvel, kui veetase on piisavalt madal, on see saar poolsaar. Talvel, kui vesi tõuseb, saab poolsaarest taas saar. Tugevate tuulte tõttu on Prasonisi ideaalne koht purjelauasõidu ja lohesurfi harrastajatele. Ühel pool neeme on Egeuse meri suurte lainetega, kus proovivad oma kätt edasijõudnud surfajad, teisel pool Vahemeri rahulikuma veega, mis sobib hästi algajatele.