MALTA
MALTA
Rahvaarv: 405 165 inimest
Suunakood: +356
Ajavöönd: GMT +1
Pindala: 316 km2
Pealinn: Valletta
Rahaühik: euro (EUR)
Liiklus: vasakpoolne
Riigikeel: malta, inglise
Naabrid: Tuneesia, Itaalia
Maltat külastab aastas ca 1,2 miljonit turisti ehk kolm korda enam kui selles riigis on alalisi elanikke. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Maltalt kolm kultuurilist objekti – Valletta linn, Ħal-Saflieni Hypogeum (kolmandast aastatuhandest e.Kr pärit maa-alune tempel, kuhu lubatakse päevas 80 külastajat), kuues eri paigas asuvad eelajaloolised megaliittemplid. Seejuures peetakse Valleta linna kogu maailmas üheks kõige parema kontsentratsiooniga ajalooliseks alaks. Piirkonnas kunagi võimutsenud foiniiklased, kreeklased, roomlased, Bütsantsi alamad, araablased, Malta ordu ja inglased on kõik jätnud oma jälje Valleta arhitektuuri ja kultuuri laiemalt. Alates 1798 aastast ei ole Valleta linnas toimunud suuri ümberkujundusi.
Malta on ka Euroopa üks kõige paremaid rannamõnude nautimise piirkondi. Saarte rannajoone kogupikkus on 140 km; merevee aastakeskmine temperatuur on 20°C (augustis 26°C) ning merevesi ise kristalselt puhas; õhutemperatuur juunist septembrini on suuremal saarel vahemikus 26°C – 30°C ehk piisavalt soe, kuid põhjaeurooplase jaoks mitte liiga palav. Suvehooajal on avatud veepargid, kus soovijad võivad muuhulgas ka delfiinidega koos ujuda. Aga Malta on ideaalne koht ka snorgeldajatele, purjetajatele, allveeujujatele, surfajatele ja paljudele teistele, kelle eesmärk on veega seotult aktiivselt puhata.
ASUKOHT JA KLIIMA
Malta asub saartel Vahemeres, 35–36. Põhjalaiusel, umbes 90 km kaugusel Itaaliale kuuluvast Sitsiilia saarest. Kolm saart (Malta, Gozo, Comino) on asutatud ja väiksemad saared on inimasustuseta. Maltal on mägiseid alasid. Kõrgeim punkt asub merepinnast 253 m kõrgusel. Saarte rannajoone kogupikkus on 140 km. Rahvastikutihedus on asustatud saartel kõikjal väga kõrge. Suurel osal peasaarest on see enam kui 1000 inimest km2 kohta.
Kliima on Maltal lähistroopiline, vahemereline. Suved on kuumad ja kuivad, sajab põhiliselt talvekuudel. Keskmine temperatuur: suvel 27 °C ja talvel 15 °C. Malta saare lääneosas on päevane keskmine temperatuur detsembrist märtsini 15°C – 16°C, aprillis ja novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 22°C – 23°C, juunist septembrini 26°C – 30°C. Keskmised öised temperatuurid on detsembrist aprillini 9°C – 12°C ning juunist septembrini 18°C – 22°C. Ülimalt harva ületab temperatuur suvel 41°C ja on talvel madalam kui 3°C. Merevee aastakeskmine temperatuur on 20°C, sh 16°C jaanuaris ja 26°C augustis. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 480 mm, kusjuures sademed jagunevad kuude vahel väga ebaühtlaselt. Juunis, juulis ja augustis on sademeid kuni 10 mm; oktoobrist veebruarini üle 60 mm kuus (sh detsembris üle 100 mm). Päikeselisi tunde on aastas kokku üle 3300.
TASUB TEADA
Probleemiks võib Maltal osutuda joogivesi. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mistõttu joogivesi on suhteliselt kallis.
Rannad
Suur osa Malta rannikust on kaljune ning seal pole ka rannateenuseid. Ujuma pääseb mööda kaljudele paigaldatud treppe. Parimad liivarannad asuvad saare põhjaosas – Mellieha Bay, Golden Bay. Ka St Julianis on väike liivarand.
Ekskursioonid
Majesteetlik Valletta – Seikleme kuulsate Malta rüütlite jälgedes, imetleme Barracca aiast Malta kindluslinnale ja sadamale avanevaid vaateid ning tutvume Püha Johannese katedraaliga. Jalutame Valletta vanalinna kitsastel tänavatel ning tutvume Malta pealinna ajalooga.
Gozo saareekskursioon- Maltast vaid pooletunnise laevasõidu kaugusel paikneval Gozo saarel suundume esmalt saare siseossa vaatama kuulsat kaljumoodustist-Taevasinist Akent. Teeme peatuse, et proovida kohalikku kitsejuustu, mett, päikesekuivatatud tomatiteid, veini ja likööre. Siin valmistatakse ka kuulsat malta pitsi ja hõbefiligraani. Jalutame vanalinna kitsastel tänavatel ja lõunatame Victoria kindluse jalamil (sisaldub hinnas), kust avaneb kaunis vaade merele ning selge ilma korral võib näha ka Maltat.
Lõna-Malta- Veedame meeleoluka ennelõuna Malta lõunaosaga tutvudes, mille käigus külastame kunagist pealinna Mdinat. Keskaegse Mdina kitsastel tänavatel jalutades saame imetleda saare parimaid romaani ja barokkarhitektuuri näiteid. Mdinas tutvume ka kohaliku klaasivalmistamise kunstiga. Seejärel külastame Marsaxlokki ehedat kaluriküla, mille külaturul jääb vaba aega sisseostudeks.