HORVAATIA

HORVAATIA VABARIIK

Rahvaarv: 4 489 tuh.

Suunakood: +385

Ajavöönd: GMT +1

Pindala: 56 594 km2

Pealinn: Zagreb

Rahaühik: kuna (HRK)

Liiklus: parempoolne

Riigikeel: horvaadi

Naabrid: Sloveenia, Ungari, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro

Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Ajakiri „National Geographic“ nimetas Horvaatia 2006.a. õigustatult „aasta reisisihiks“.

Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaždin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, Vana-Rooma aegsed villad jne.

Horvaatia on ka ideaalne paik väga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Sealsetes mägedes asub mitmeid rahvusvaheliselt populaarseid suusakuurorte ning sealsed mägiteed on järjest populaarsemad mägiratturite seas; Aadria meri on aga sobiv mitte üksnes ujumiseks, vaid ka paadi või jahiga sõitmiseks, snorgeldamiseks, surfamiseks jne.

ASUKOHT JA KLIIMA

Horvaatia asub Lõuna-Euroopas, 42. ja 47. põhjalaiuse vahel. Enam kui pool Horvaatiast asub merepinnast madalamal kui 200 m kõrgusel. Samas on riigi kõrgeim mäetipp merepinnast enam kui 1800 m kõrgusel. Horvaatial on väga pikk rannajoon – riigi mandriosal on see peaaegu 1800 km ning maa enam kui 1200-l saarel ja laiul on see üle 4000 km pikk.

Enamuses Horvaatias on mõõdukalt soe ja niiske kontinentaalne kliima. Kuu keskmised temperatuurid on -3°C (jaanuaris) ja 18°C (juulis vahel). Maa kõige külmemad piirkonnad on keskosas mägedes, kus kõrgemal kui 1200 m merepinnast on enamus aastast lumine. Kõige soojema kliimaga alad Horvaatias asuvad Aadria mere ääres – seal on mõnel pool Vahemereline kliima, kuid suvesoojust jahutab meri. Horvaatia äärmuslikud temperatuurid on mõõdetud sisemaal – madalaim on see olnud veebruaris 1919.a. (-35,5°C) ja kõrgeim juulis 1950.a. (42,4°C).

Horvaatia pealinna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 3°C ja 6°C vahel, aprillis ja oktoobris 16°C ning juunist augustini 25°C – 27°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -2°C ja -4°C vahel ning juunist augustini 12°C ja 15°C vahel. Aastas sajab seal keskmiselt 850 mm. Kõige enam (100 mm) sajab juunis. Kõige vähem (40 mm) sajab veebruaris. Aprillist detsembri9ni sajab igal kuul enam kui 60 mm.

Enamasti külastatakse Horvaatiat aprillist septembrini. Kõige kallimad kuud on juuli ja august, mil on turismi kõrghooaeg. Kõige parem külastusaeg on september, mil meri on veel soe ning rahvast tänu lõppenud koolivaheajale ja puhkuste hooajale vähem.

TASUB TEADA

Väljaspool asulaid ja turismipiirkondi, eriti Ida-Slavoonias ja endises Krajinas, võib leiduda veel maamiine. Pöörake tähelepanu vastavale tähistusele. Kasutage ametlikke ja tähistatud matkaradu.

Politsei võib tänaval kontrollida dokumente ning omab õigust dokumentideta isiku tema tuvastamiseni kinni pidada. Kandke domumenti endaga kaasas. Passi kaotamise korral tuleb sellest teatada kohalikule politseile.

Narkootiliste ainete omamine, tarvitamine, levitamine jne on kriminaalkorras karistatav.

Väärisasju, raha ja dokumente ei tohiks mingil juhul valveta jätta, eriti hoolikas tasub olla rahvarohketes turismipiirkondades, raudteejaamades ja rongides, iseäranis öösiti.

POREC

Poreč ehk Parenzo on ligi 17 000 elanikuga ja 2000 aasta pikkuse ajalooga linn, mille lähistel paiknev kuurort on suvekuudel üks populaarsemaid Horvaatias. Siinsetele rannikualadel laiuvad heatasemelised puhkekeskused, neist suurim on Zelena Laguna.

Poreči kompaktne vanalinn pakub oma varjulistel tänavatel suurepärase võimaluse sooritada sisseoste lugematutes väikestes poodides ja butiikides, lõunatada ja lihtsalt nautida kunagise Rooma linna peatänava – Decumanuse – vilgast elu. Õhtuti toimub romantilise vanalinna tänavakohvikutes arvukalt nauditavaid kontserte jm üritusi. Poreči vaieldamatult kuulsaim vaatamisväärsus on 6.saj. pärit Euphrasiuse basiilika, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandite nimekirja. Külastada soovitame veel piiskopipaleed, kus on väljapanek antiikskulptuuridest, religioossetest maalidest ja palju muud huvitavat. Samuti tasub käia Marafori väljakul, kus kunagi asus rooma foorum.

Plava Laguna ja Zelena Laguna on aktiivse puhkuse sõpradele ideaalsed kohad, siin on võimalik mängida tennist, tegeleda veespordiga, matkata ja soovi korral rentida jalgrattaid. Korraldatakse ka ratsaretki looduslikult kaunitesse paikadesse. Sukeldumishuvilised saavad nautida Aadria merealuseid võlusid ja eriti põnevaks teeb selle piirkonna võimalus näha vetesügavuses II Maailmasõja käigus uppunud briti laevavrakki.

Ekskursioonid

Veneetsia- Läheme hommikul sadamast laeva peale ning randume paari tunni pärast Veneetsias. Sissesõit Veneetsiasse on tõeliselt muljetavaldav elamus – ümberringi väikesed saarekesed, majesteetlikud kirikud ning elegantsed linnamajad. Veneetsias saab igaüks aega oma äranägemise järgi veeta: tutvuda vaatamisväärsustega, jalutada vanalinna kitsatel tänavatel, istuda kohvikus ja teha sisseoste. Jõuab minna ka romantilisele gondlisõidule või sõita veetaksoga mööda kanaleid (lisatasu eest). Külastame koos kuulsat Verterie klaasitöökoda, kus valmivad õhukesed Murano klaasist tooted. Laev Veneetsia sadamast tagasi Horvaatiasse väljub u kell 17:00.

Istra pärlid- Teekond viib meid läbi maaliliste viinamarjaväljade ja õlipuuistanduste, punakat karva tasandike ning rohelusse uppuvate orgude ja läbi väikeste tagasihoidlike külade. Teeme peatuse väikeses Groznjani linnas ja sealt edasi suundume juba Livadesse, kus maitseme trüfleid. Edasi külastame Motovuni. Lõpetuseks Istra piirkonna pärl, ajalooline Pula – siinne imposantne Rooma amfiteater on kogu maailmas suuruselt kuues. Lisaks teatrile leiame Pulast Augustinuse templi, antiiksed linnamüürid, Kuldse Värava jpm. Lõunatame Pazinis, joogid lisatasu eest.

Kalapiknik- See on päev täis päikest ja kauneid merevaateid. Sõidame Rovinj ja Vrsari, kus meil on jääb vaba aega omal käel ringi vaatamiseks. Imetleme panoraamvaateid Lim’i kanalist (kohalik fjord). Lõunasöögiks naudime kala- või liharooga.

PULA

65 000 elanikuga Pula on Istra poolsaare suurim linn ja administratiivkeskus. Tegelikult kuulub Pula kogu Horvaatia suurimate linnade hulka, kuid vaatamata sellel on säilitanud sõbraliku väikelinna atmosfääri.

 

Antiikajal Polensiumi nime kandnud Pulas on tänini säilinud hulgaliselt Rooma arhitektuurimälestisi. Linna suurimaks ja imposantseimaks vaatamisväärsuseks peetakse 1.saj. rajatud Rooma amfiteatrit, mis oma hiilgeaegadel mahutas ligi 20 000 pealtvaatajat. Hästisäilinud teatrihoone ilmestab kogu linnapilti. Siin leiab aset iga-aastane Pula filmifestival ning suviti toimub siin nii kaasaegse kui ka klassikalise muusika kontserte ja festivale.

Pula on tuntuimad rannad paiknevad Verudela poolsaarel, rahvarohke on ka Hawaii Beach. Neile, kes soovivad rahulikumat omaette olemist, sobib kindlasti 10 km linnast eemale jääv Rt Kamenjak. Sellel asustamata neemel saab nautida imelist loodust, näha metsikuid orhideesid, viljapuid, mitmesuguseid ravimtaimi. Ligi 30km pikkusel rannaribal leidub ujumiseks ja päevitamiseks arvukalt lahesoppe, kus saab nautida lummavaid vaateid Cresi saarele ja Velebiti rohelistele nõlvadele.

ROVINJ

ROVINJ -itaaliapäraselt Rovigno- on rannapiirkonna vaieldamatu pärl. Kuigi suvekuudel üle rahvastatud, on see linn säilitanud tõelise vahemerehõngulise sadamalinna ilme. Nii nagu sadu aastaid tagasi, lähevad igal varahommikul kalapaadid merele ja naasevad saadetuna kajakate läbilõikavast kisast värskete mereandidega. Kalaõnne paluvad kohalikud St Euphemia katedraalis, mille võimas 60 m kõrgune kellatorn paistab juba kaugele merele.

Lastele on tõmbenumbriks akvaarium, kus võib näha head kollektsiooni Aadria mere faunast ja floorast. Linnakeskusest u 2 km kaugusel on mini-Horvaatia teemapark, kus miniatuurses vormis on kujutatud kuulsamaid ehitisi, monumente ja linnu. Samas paikneb ka väike loomaaed. Kui linnamelust on küll saanud, siis soovitame jalutada piki veepiiri keskusest välja, lõuna suunas. U 1,5 km pärast jõuate kaunisse lõõgastavasse 19.sajandil rajatud Zlatni Rt parki, kus saab küpresside ja mändide varju mõnuleda.

UMAG

Porečist põhja poole jäävat Umagit on ajalooliselt mainitud juba 7.saj. Kummalisel kombel anti aga linna staatus ( grad ) talle alles 1997.a. Ammustel aegadel nimetati Umagi „väravaks Euroopasse” ja tänu soodsale geograafilisele asukohale rajasid siia oma suveresidentsi ka mitmed Rooma ülikud.

Tänapäeval elab siin üle 7000 elaniku ja tegemist on Horvaatia ilmselt kõige rahvusrohekma linnaga – peale etniliste horvaatide elavad siin veel itaallased, serblased, sloveenid, bosnialased ja albaanlased. Umag asub 40 km kaugusel Triestest, 150 km kaugusel Ljubljanast ja Veneetsiast lahtutab teda vaid 50 meremiili – seega on siit mugav avastama minna ka Horvaatia naaberriike.